On aeg kasutada globaalse eestlase võimsat potentsiaali

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marcus Kolga on ESTO 2019 korralduskomitee liige, Eestlaste Kesknõukogu esimees Kanadas ja  ja veebilehe globalestonian.com kaasasutaja.
Marcus Kolga on ESTO 2019 korralduskomitee liige, Eestlaste Kesknõukogu esimees Kanadas ja ja veebilehe globalestonian.com kaasasutaja. Foto: Peeter Põldre / ESTO 2019
  • Lõhestatus ja põgenemine on osa meie identiteedist.
  • Tänasel Eestil on võimalus arendada kontakte globaalsete eestlastega. Suhelgem!
  • ESTO 2019 fookuses on lapse ja noord – MEIE TULEVIK

«Vaadakem tõele näkku: suur hulk neist 200 000 inimesest seisavad uue elu rajamisel silmitsi keerukate katsumustega, mis muudab naasmise ebarealistlikuks ja suisa soovimatuks valikuks. Just seetõttu on oluline rääkida globaalsest eestlusest ja koostööst,» leiab Marcus Kolga*.

«Valdav osa eestlastest elavad meie ajaloolisel kodumaal ja see jääb pealegi ainsaks võimalikuks piirkonnaks meie riiklikule süsteemile. Talle lisanduvad aga tuhanded paigad maailmas, kus leidub eesti kodusid, luuakse eesti organisatsioone ja elatakse eesti elu. Tervikuna oleme globaalse ulatusega ja keerukalt liigestatud ühiskond, mis jätkub ka tulevikus ja millega jäävad seotuks meie saatused. Nimetan meie püsimist ja jätkumist sellise ühiskonna globaalseks eestluseks.» Walter Rand «Eestlus on looming» 1994, Loomingu Raamatukogu

Eesti valitsuse hinnangul elab praegu väljaspool Eestit ligikaudu 200 000 Eesti kodanikku. See ei hõlma kõiki 1944. aasta sügisel ligi 100 000 Eestist põgenenud inimese järeltulijat, kellest suur osa ei ole kodakondsust taotlenud. Võttes seda kui protsenti Eesti rahvastikust – see tähendab neist, kes püsivalt Eestis elavad – on see arv suur, eriti arvestades, et võib leiduda tuhandeid inimesi, kes ei ole küll kodanikud, ent võiksid end mingil moel eestlastena identifitseerida.

Kuigi värskeimate eestlastest emigrantide eesti identiteet ei pruugi olla samaväärne vanade pagulaskogukondade omaga, tuleb erinevate perekondlike ja isiklike kogemuste tõttu seda sidet, mis meid ühendab, ning ühist huvi pärandisse ja sageli ka keelde toita ning arendada, tehes seda Eesti valitsuse abiga, et luua, nagu Walter Rand (Kanada-Eesti insener ja ajaloolane – toim.) on öelnud, globaalse eestlase identiteet, mis on tugevam kui mis tahes riigipiirid, ookeanid ja mandrid, ühendades meid kõiki.

Kui inimesed tunnevad sidet oma eestlase identiteediga, toetavad nad suurema tõenäosusega aktiivselt muid enda pärandi ja identiteedi aspekte.

Viimastel aastatel on Eesti valitsuse ressursid ja jõupingutused keskendunud eestlaste «koju tagasi toomisele». Olenemata sellest, kui kiiduväärsed ja olulised need jõupingutused on, tuleks sellesse panustada vähemalt teist sama palju veel, tagamaks et need inimesed säilitavad oma eestlase identiteedi, mida antakse edasi ka tulevastele põlvedele.

Vaadakem tõele näkku: suur hulk neist 200 000 inimesest, kes elavad välismaal, on alustanud uues kohas uut elu. Paljud neist seisavad uue elu rajamisel silmitsi keerukate katsumustega, mis muudab naasmise ebarealistlikuks ja suisa soovimatuks valikuks.

Ometi hoiavad osad välismaal elavad eestlased endiselt kinni oma kultuuripärandist – üks rohkem kui teine. Võib-olla räägivad nad kodus lastega eesti keeles. Vahest saadavad nad oma lapsed isegi kohalikesse Eesti täiendkoolidesse, kui neil on piisavalt õnne ja sellised koolid nende linnas tegutsevad. Need, kel on eriti palju õnne, osalevad eesti keele suvelaagrites. Võib-olla laulavad nad Eesti koorides või tantsivad rahvatantsurühmades. Mõni jälgib lihtsalt kohaliku eestlaste kogukonna Facebooki gruppi või loeb vahel Eesti uudiseid. Mõni reisib vahel Eestisse, et oma identiteeti alal hoida.

Globaalse eestlase identiteet on tugevam kui mis tahes riigipiirid, ookeanid ja mandrid, ühendades meid kõiki. – Walter Rand

Kuid üks on kindel: kui inimesed tunnevad sidet oma eestlase identiteediga, toetavad nad suurema tõenäosusega aktiivselt muid enda pärandi ja identiteedi aspekte. Elame kaasa rahvusvahelistel võistlustel osalevatele eesti meeskondadele või sportlastele, eesti filmidele, mis on nomineeritud rahvusvahelistele auhindadele, ning eesti ettevõtjatele ja ettevõtetele, kes konkureerivad maailmaturul – nagu mis tahes muul alal.

ESTO vaatab tulevikku

Tänapäeval on Eestil võimalus suhelda nende globaalsete eestlastega ning kasutada selle võimsa identiteedi suurt potentsiaali, et aidata kaasa eesti kultuuri, spordi, äri ja ideede toetamisele kogu maailmas ning aidata üksteisel ületada, saavutada ja realiseerida oma potentsiaali nii üksikisikute kui globaalse kogukonnana.

Meie rahva lõhestasid okupatsioonivõimud Teise maailmasõja ajal, kui tuhanded põgenesid Rootsi, Kanadasse, USAsse, Austraaliasse, Ühendkuningriiki ja mujale, samal ajal kui teised jäid paikseks ja kannatasid 50 aastat repressiivset Nõukogude okupatsiooni. Need kogemused tervikuna on osa meie globaalsest rahvuslikust identiteedist ja neid tuleks pidada osaks meie globaalsest eesti identiteedist.

ESTO festivalid, millest kõige esimene leidis aset 1972. aastal Torontos, toimuvad eesmärgiga hoida eesti kultuuri elus välismaal. Tuhanded eestlased üle kogu maailma tulevad kohale, et osaleda ESTO laulu- ja tantsupidudel ning toetada Eesti iseseisvust.

ESTO 2019 hoiab seda vaimu elus, tähistades eestlaste saavutusi ja kultuuri kogu maailmas 27. juunist 3. juulini 2019 Tallinnas koostöös ja partnerluses laulu- ja tantsupeoga toimuval üritusel. Helsingis algaval üritusel liituvad globaalsete eestlastega loodetavasti ka Soome ja Eesti presidendid, et üheskoos avada ESTO 2019. Avatseremooniale ja rahvapeole järgneb pidulik avapidu Tallinki laeval teel Tallinnasse. Edasi viib ESTO 2019 festivali osalejad Tartusse, kus avatakse näitus eestlaste leviku ajaloost ning raekoja platsil kõlab ESTO Laul.

Lõpuks pöörduvad osalejad tagasi Tallinnasse, kus toimuvad mh ESTO rahvuskongress, mälestustseremoonia kommunismiohvrite memoriaalil Maarjamäel ning suur lõpuball Lennusadamas. Kuid ka mitmed vestlusringid kultuuripärandi, kogukonna infrastruktuuri, ettevõtjate ja avaliku diplomaatia teemadel. Olulise sündmusena tähistatakse 1. juulil ka Kanada rahavuspüha.

ESTO 2019 osaleb üle 2500 globaalse eestlase kogu maailmast, et tähistada üheskoos oma ülemaailmset kultuuri ja saavutusi.

Loodetavasti viib seekordne ESTO 2019 ka senise vana traditsiooni uuele tasandile, hoides festivalil fookuses lapsi ja noori ning luues uusi kontakte ja arenguks tarvilikke võrgustikke. 

* Teksti autor Marcus Kolga on Eestlaste Kesknõukogu esimees Kanadas, ESTO 2019 korralduskomitee liige ja veebilehe globalestonian.com kaasasutaja

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles