Loe, kuidas ja mida teeb just nüüd ESTO 2019 toimkond?

FOTO: Peeter Põldre / ESTO 2019

​Lähenevatest eesti kultuuripäevadest ning nende seosest laulu- ja tantsupeoga räägib ESTO 2019 peakomitee esimees Sirle Sööt.

Kuidas ESTO 2019 ettevalmistused lähevad, mille kallal hetkel töö käib?

Hetkel timmime ESTO tervikprogrammi, täiustades näiteks Tartus ja Tallinnas toimuvat. Helsingi kahepäevane programm on küll juba kenasti paigas, ent just neil päevil selguvad need kollektiivid, kes osalevad Soomes toimuval ESTO avatseremoonial ning need, kes tulevad Tartu raekoja platsile, kus kõlab kontsert ESTO Laul. Välja valida ja kinnitada tuleb ka noordelegaadid. Tahtjaid oli pea paarsada, ESTO-le jõuab neist 66. Samas koostame ka avatseremooniale ja lõpuballile oodatud külaliste nimekirju ja saadame kutseid laiali. Töölaual on ka ESTO Teatmiku koostamine.

ESTO-sid on korraldatud 1972. aastast alates. Seekordsed üleilmsed eesti kultuuripäevad on järjekorras kaheteistkümnendad ning esimesed, mis algavad Soomest. Olles kaks pikka aastat valmiva suurürituse nimel tegutsenud, tean kui erakordne väljakutse see on. Isiklikult olen väga tänulik kogu ESTO 2019 toimkonnale, kes õpingute ja palgatöö kõrvalt õhinapõhiselt tegutseb ning suudab muuhulgaks ka meie iganädalastel virtuaalsetel koosolekutel loovalt kaasa mõelda. Veel on kaks kuud minna – siis on ESTO 2019 juba ajalugu. Usun, et iga eestlane leiab meie nädalasest programmist midagi, mis teda kõnetab, arutlema kutsub ja silmi avab.

Orienteeruvalt kui palju eestlasi ja estofiile ESTO raames kokku tuleb? Mõned põnevamad kohad, kust tullakse?

Ühtegi konkreetset numbrit on raske lauale panna, sest ESTO toimub nädala vältel kahes riigis ning järjest kolmes linnas: Helsingis, Tartus ja Tallinnas. Seni meieni jõudnud kontaktide ja kutsutud külaliste andmetele tuginedes usume, et sündmustest saab nädala vältel osa 2500 huvilist. Kõige kaugemalt tulijad on Uus-Meremaalt ja Austraaliast. Ootame väga ka Krimmi ja Siberi eestlasi.

Kas ja kuidas on seekordne programm seotud laulu- ja tantsupeoga?

Ka ESTO-l kõlavad ühendkooride esituses Mihkel Lüdigi «Koit» ning Miina Härma «Tuljak». Kõlavad veel mitmed teisedki laulud, mis just laulupidude traditsiooni kaudu on meile armsad. On ju 75 aastat hoitud eestlust välismaal – Kanadas, Rootsis, Austraalias ja mujalgi – justnimelt laulukoorides ja tantsurühmades.

On suur heameel, et paljud ESTO-lased osalevad ka seekordsel laulu- ja tantsupeol. Seetõttu toimubki meie festival nädal enne suurt juubelipidu, olles  loomulik jätk ESTO-le. Loodame, et ka sellest saab traditsioon, et ESTO-d, mis algavad mõnes välisriigis, jõuaksid iga viie aasta tagant vahetult enne laulu- ja tantsupidu jälle Eestisse.

Mis on peamine, millele sel korral soovite tähelepanu juhtida, miks?

ESTO 2019 teema on «Meie tulevik» ning festivali fookuses noored. Need samad noored on mitte ainult meie, vaid kõigi välismaal elavate eesti kogukondade tulevik. Nii arutame seekordse ESTO raames eesti kogukondade argipäeva ja edasiste võimaluste üle. Nädalase festivali vältel  tutvustame üle maailma saabuvatele noordelegaatidele muuhulgas Eestis õppimise ja töötamise võimalusi ning teeme omavahel tutvust.

Oluline on ka erinevate põlvkondade kohtumine. Lisaks noorteseminarile ja võrgustike-kohtumistele toob ESTO nüüd esmakordselt Eestisse ka oma vanima traditsiooni – rahvuskongressi. Seda kõike teeme, sest usume, et kontaktide ja võrgustiku loomisest on kasu nii eesti kogukondadele välismaal kui ka kogu Eesti riigile.

Me elame vabas maailmas ning ajal, mil me ei jagune enam kodu või väliseestlasteks. Me kõik oleme eestlased. Globaalsed eestlased, kes elavad seal, kus nad soovivad, kandes eestlust üle ilma ning hoides tihedat sidet Eestiga. Nii hoiame eesti keelt ja kultuuri ning anname oma maailma-kogemusega Eestile tuleviku.

Veel enne XXVII laulu- ja XX tantsupidu toimuvad 27. juunist kuni 3. juulini Helsingis, Tartus ja Tallinnas XII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ehk ESTO 2019. Festivali eesmärk on taas kokku tuua eestlaste kogukonnad üle maailma, tugevdades üleilmset eesti meelt ja ühtekuuluvustunnet. Rohkem infot leiad SIIT

Intervjuu ilmus Juubeliaasta 5. uudiskirjas.

Tagasi üles