Aho Rebas: ESTO lavalt on tervitatud ka N. Liidu agente

FOTO: Erakogu

Aho Rebas on ulgueestlasena käinud viiel ESTO-l ja juhtinud nii Göteborgi kooli kui ka rootsieestlaste organisatsioone. Kuid ta on ka Rootsi ja Eesti ohvitser ning olnud mitme Eesti valitsusliikme nõunik. Siin on tema mõtted (ulgu)eestlusest ja meie tulevikust. 

Olen käinud ESTO-del 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1996 Stockholmis, 2004 Riias, 2009 Münsteris ja 2013 San Franciscos.

Esimene ESTO, millest osa võtsin, toimus Rootsis – minu koduriigis. See oli mitmest vaatevinklist mulle eriline. Eesti oli seni Rootsi meedias ja teadvuses olnud olematu.  Rootsi oli varakult tunnustanud Balti riikide ühendamist Nõukogud Liiduga ja kuna venelaste juhitud impeerium oli siis ohtlik ka Rootsile, otsustasid Rootsi poliitikud ja üldsus Eesti, Läti ja Leedu saatuseid täielikult eirata.

1980 aga tuli suur muudatus just paljus tänu ESTO-le. Sel suvel juhtus olema suur uudistepõud, siis kirjutati palju Eestist ja ESTO kohta. Suured Eesti lipud lehvisid mitmel pool linnas, ka kuningalossi ees ja see oli meile, eestlastele täitsa sensatsiooniline. Sõitsime koos abikaasaga autos Göteborgist Stockholmi ja juba linnapiiril nägime suure silla peal mitmeid trikoloore. See oli haruldane!​

Võtsime osa kõikvõimalikest ESTO sündmustest nagu ESTO ball ja valguspidu, kus õhtut juhtisid Käbi Laretei ja Andres Küng. Nad tervitasid publikut väga mitmes keeles ja lõpuks tegid teadustuse ka vene keeles, et arvestada kindlasti saalis viibinud Nõukogud Liidu agente. Reaktsioon sellisele pöördumisele tõi saalis kaasa naerulagina. Kõigele muule lisaks laulsin tollal ka Göteborgi meeskooriga kooride ühiskontserdil.​

Rahvuskongressi olemus

Rahvuskongresse korraldab ESTO-del Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ÜEKN. Enamasti peetakse ettekandeid ja arutlusi eestlastele aktuaalsetel teemadel. Tavalilset avaldatakse kongressi lõppedes üldsusele ja meediale ka vastuvõetud resolutsioonid ja pressiteated, kuid nende mõju pole olnud eriti märkimisväärne.

Ise esinesin ettekandega 1996. aasta rahvuskongressil ja olin vastutav korraldaja aastail 2009 ja 2013 toimunud rahvuskongressidel. Nimelt töötasin neil aastail ÜEKNi esindajana Eesti Rahvuskaaslaste programmi nõukogus.​

Globaalsete eestlaste programm

ÜEKN pidas oma täiskogu möödunud aasta kevadel Tallinnas ning üks peakõnelejaid oli tookordne justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister väitis, et seni olevat liiga vähe tehtud Eestis ja väljaspool Eestit elavate eestlaste ühendamiseks.

Konkreetse tulemusena otsustas Eesti Vabariigi valitsus eraldada 100 000 eurot välismaal elavate eestlastega sidemete parandamiseks ning nende keele ja kultuuri säilitamiseks. Kuna ÜEKN-il puudus tollal vajalik juriidiliselt registreeritud esindus Eestis, loodis septembris 2018 kiiresti uus mittetulundusühing, mille nimeks sai Globaalsed Eestlased. Ühingud liikmeteks said suuremate kogukondade keskorganisatsioonid ehk Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Eesti Rahvuskongress Ühendriikides, Rootsi Eestlaste Liit ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu. Need organisatsioonid valivad omad edindajad MTÜ juhatusse. Eestis esindab MTÜ-d jurist Tauri Hütt.​

Uue valitsuse koalitsioonilepingus on selgelt ära toodud vajadus luua tihedamad suhted välismaal elavate rahvuskaaslastega. Selle tegevuse koordineerimiseks taastati valitsuses juba kümme aastat puudunud rahvastikuministri ametikoht.

MTÜ Globaalsed Eestlased juhtkond sai esimest korda kokku sel kevadel Tallinnas. Need kolm päeva – 20.-22. mai – olid töörohked. Arutasime palju omavahel, kuid kohtusime ka kultuuri-, välis-, sise-, rahandus ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega. Kohutsime ka rahvuskaaslaste programmi nõukoguga. Kõik need kohtumised olid erakordselt positiivsed koostöö arendamise võimaluste osas.

Eriti meeldiv oli  kohtumine uue rahvastikuministri Riina Solmaniga, kellega leidsime kohe ühise keele ja ühised huvid. Pärast kohtumist ütles minister pressiteate vahendusel:​​ «Ülemaailmne eestlaskond on meie suur rikkus ja potentsiaal. Pean äärmiselt oluliseks valitsusliidu alusleppes seatud eesmärki algatada Globaalse Eesti programm ülemaailmse Eesti kogukonna aktiveerimiseks ja kaasamiseks.»

Solman lubab juba enne suve viia valitsuse istungile ettepaneku ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni moodustamiseks. Sest komisjoni moodustamine annab võimaluse edasistesse aruteludesse valitsuse tasandil kaasata kõigi suuremate väliseestlaste katusühenduste esindajad.​

Tagasi üles