Laulupidu juubeldab ja kutsub ESTO-lised muuseumisse

ESTO 2019
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnik Elmar Kitse maal Esimene Eesti Laulupidu Tartu 1869. A. (1947, guašš, tempera, papp 52,5x118)
Kunstnik Elmar Kitse maal Esimene Eesti Laulupidu Tartu 1869. A. (1947, guašš, tempera, papp 52,5x118) Foto: Tartu Laulupeo muuseum

ESTO 2019 jõuab Tartusse laulupeo hälli juurde täpselt 150 aastat hiljem ehk meie laulupidude sünnipäeval. Kuuldavasti on tol ajal ses armsas linnas liikvel ka Koidula vaim. Kas ja kus, saab nüüd oma silmaga näha.

Tartu Laulupeomuuseum asub klassitsistlikus kivimajas, Tartus Ülejõe linnaosas kesklinnast väikese jalutuskäigu kaugusel Jaama tänaval, majas number 14.

Siin toimetas 19. sajandi lõpus aastakümneid Vanemuise Selts ning toimus esimene eestikeelne teatrietendus – Lydia Koidula seatud «Saaremaa onupoeg». Pargi servas kaunil mäenõlval ja I üldlaulupeo toimumispaigast mitte väga kaugel asuv muuseum avas uksed 2007. aastal.

Külaline saab jalutada ja uudistada kolmel korrusel.

Suurim väljapanekutest on esimesel korrusel asuv 19. juunil avatav uus püsinäitus «Laulupeo loomine».

Näitus keskendub esimese laulupeo eelõhtule ning Tartust alguse saanud pidudetraditsioonile. Ühest küljest on eesmärk anda külastajatele aimu sellest, kes olid need inimesed ja millised olid need esmased ideed, mis panid aluse eestlaste identiteedi nii olulisele osale.

Samas ei piirdu näitus ainult laulupidude sünniloo ja traditsiooni kinnistumisega, vaid ajas lähemale liikudes peatume nende laulupeo rituaalide juures, mis on aegamööda peotraditsiooni lisandunud ning muutunud meile tänaseks tuttava laulupeo lahutamatuks osaks. Vastuse saavad küsimused, nagu kuidas sai alguse laulupeo tule süütamise traditsioon ja tule teekonna jälgimine, millal said pidudel osalema hakata erinevad koori-, aga ka pilliliigid või kuidas sai näiteks Gustav Ernesaksa teosest «Mu isamaa on minu arm» eestlaste mitteametlik hümn.

Retkel läbi laulupidude ajaloo näeb külastaja, kuidas neist pidudest said päevakajalisi ühiskonna ja poliitika valupunkte käsitlevad üritused. Tahame näitusel külastajateni tuua laulupidude arengu, mõju ja võlu.

Laulupeomuuseumi kolmandal korrusel saab tutvuda majas tegutsenud rahvuslike seltside ja Vanemuise teatri sünnilooga. Olulisel kohal on Koidula poolt seatud esimesed teatritükid alates aastast 1870 ja teatri tegevus August Wiera juhtimisel aastani 1903.

Külastajaid tervitavad vahakujud – papa Jannsen ja tema perekond.

Meie ilusa kollase maja teisel korrusel asub kaunis saal. Lisaks on majal ka park ja siseõu. Siin tegutseme ise ja võimaldame tegutseda ka paljudel teistel kultuuriürituste korraldajatel, viime läbi laagreid, õpitube ja muuseumitunde. Igal nädalal täidavad maja Laulupeomuuseumi näiteringi lapsed ja Laulupeomuuseumi segakoor. Eesti teatri sünnikoduna oleme oma uksed avanud kõikidele Eestimaa harrastusteatritele, kes meie maja hea auraga esinemiskohana on hästi vastu võtnud. Oleme üheteistkümne aasta jooksul ilusale ja auväärse ajalooga majale elu sisse puhunud, usume, et liigume õigel teel – esimese üldlaulupeo 150. aastapäeva poole!

Laupäeval, 29. juunil kell 11-18 on ESTO passi omanikud Tartu Laulupeomuusemisse külla oodatud TASUTA!

Vaata ka:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles